Lühike kursus selle kohta, kuidas loodusega uuesti ühendust saada või minu maamajja kolimise lugu

Kuidas liikuda linnast riiki. Liikuvad lood, milliste raskustega pidin kokku puutuma. Äärelinna elu plussidest ja miinustest.

Kolisime oma linnast (Luza, Kirovi oblast) 10 aastat tagasi. Ostsime pool maja väljaspool linna, elamurajooni. Asusime elama, tegime remonti, see juhtus umbes 2-3 aastaga. Kogu pere hakkas elama oma hubases ja hästivarustatud eluruumis ning ausalt öeldes ei taha ma tagasi kolida.

Lähedal on mets, suured ja kuldsed põllud, laiad tasandikud, maalilised kohad ja värske õhk. Mida on veel hingerahu jaoks vaja? Majast pole kaugel jõgi, mille lähedal saab soojadel suveõhtutel midagi tulel üle praadida ja päikeseloojangut veeta. Talvel on võimalus veeta aktiivne nädalavahetus, näiteks: kelgutada või suusatada kogu perega lumistel angerjatel. Teine linnaväliste elamispindade pluss on oma aed, kus sügisel saate väga sageli koguda suurt saaki. Parim osa on see, et kõik köögiviljad on looduslikud ja kasvatatud nende endi tööga. Meil on isegi kelder, kus kõik meie põllukultuurid on toorelt ja toorelt ladustatud. Tänu sellele, et läheduses on mets, on meie pere alati seente ja marjadega varustatud.

Kuid väljaspool linna elamisel on siiski mitmeid puudusi. Nimelt:

1. Rõivakaupluste, kodumasinate, kodukeemia jms puudumine. Toidupoode on ainult üksikud. Ja tõsiste kaupade saamiseks peate minema linna.

2. Öösel normaalse valgustuse puudumine. Linnavälistes asulates pole laternaid piisavalt, mistõttu enamik inimesi, ka meie, peavad oma maja lähedale laterna oma kätega paigaldama.

3. Kui üks pereliikmetest on raskelt haige, peate linnas abi otsima. Läheduses pole ühtegi esmaabipunkti ja kiirabiga läheb kaua aega. Seetõttu pole siin südamehaiguste või muude raskete haigustega inimestel turvaline elada.

4. Noh, ja mitte päris märkimisväärne miinus. Inimesed, kellele putukad, kahepaiksed, ussid ja roomajad ei meeldi, on parem alalisest elukohast tagasi astuda maakodus, sest linnavälised asulad on metsloomade ja sealsete loomadega tihedamalt seotud piisav. Püüdsin ise väga pikka aega kahepaiksete hirmust üle saada ja muide ka tegin seda.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui valite ikkagi linnast välja kolimise ja linnakorteris elamise vahel, siis minu arvates on esimene variant palju parem. Puudusi, mida mainisin, ei võrrelda selle imelise ajaviite ja loodusele lähemale jõudmisega.

Allpool esitatakse minu maja foto mitme nurga alt.