Ma ei viska maha kukkunud õunu ära, vaid jooksen kasvuhoonesse: ma ütlen triki "Ämmalt" (kasu tomatitele)

Leegitsev ilutulestik, kaaslased suveelanikud ja aednikud!

Igal aastal juhtub ebameeldivusi - õunapuudelt langevad noored viljad. Isegi parimal aastal tosin või kaks, kuid see langeb. Ja selle nähtuse vastu ei saa midagi teha. Aga õuntega - saate hakkama! Las kukkumised on aiale kasulikud.

Mõni aasta tagasi soovitas mu armas ämm mind õunapraaki riisudes kinni püüda:

- Ärge kiirustage neid minema viskama, vaid viige kasvuhoonesse. Teie tomatid valmivad seal!

Kummaline soovitus. Kas sa ei arva, seltsimehed? Kuid ette vaadates ütlen: järgisin naise nõuandeid, tark kogemuse järgi. Ja ma ei kahetsenud seda kunagi. Nüüd tassin igal suvel perioodiliselt paar langenud õuna kasvuhoonesse. Kui need täielikult halvenevad, viskan nad minema ja asendan äsja kukkunud uutega.

Ma elan meie tohutu kodumaa loode piirkonnas. Suved on siin tavaliselt jahedad ja külmad, mistõttu ei kiirusta tomatid viinapuu peale valamist. Traditsiooniliselt ootan, et tomat saaks korraliku massi, riisun selle ja ootan aknalaual küpsemist.

Kuidas aga soovite viljade kasvu kiirendada ja kasvuhoonest lihtsalt juba küpset tomatit koguda?. Lõika salatiks, lisa supile. Nii see ongi. Paigutades kasvuhoone nurkadesse mõned langenud õunad, kiirendan tomatite valmimist.

See lihtsalt töötab. Õunad, hakates soojas käärima, eraldavad etanooli. Ja see aine kasvuhoone mikrokeskkonnas paneb tomatite viljad kiiremini küpsema. Internetis olen juba näinud näpunäiteid alkohoolsete jookide sisestamiseks tomativarre või küpsete banaanide panemiseks. Aga... Miks peaks ratast uuesti leiutama, kui tomati küpsemise keskkonnasõbralik kiirendi lebab sõna otseses mõttes dacha jalgade all?

Kas istutate tomateid ja kas artikkel oli teile kasulik? Palun pane vastuseks "Pöidlad pihku", seltsimehed! Samuti soovitan lugeda veel ühte huvitavat materjali: ⚡ 2–4 nädalat enne kaevamist tegelen aias sibulaga 2 olulist asja. Lõikus on silmadele pidu. On aeg öelda