Kuidas ja miks paigutada peenarde vahele 4 aakri suurusele istikute istandik
Kõik algas tavalistest pasknääritrikkidest, mis mattis meie suvilasse karusmarja alla tammetõru ja unustas selle. Kevadel koorunud tammetõrust sai paari aasta pärast ilus seemik, mis saagikoristuse ajal hilja avastati. Kutsumata külaline otsustati siirdada alalisse kohta. Ja 5 aastat hiljem, keset porgandiaeda vabalt kasvanud tammepuust, sidus mu mees esimese nõrga harja, et porgand liiga varju ei läheks.
Siis ilmus dacha juurde väike sinine jõulupuu, mille annetas Kaasani veepark (seal toimus ökoloogiline kampaania "Roheline riik").
Sellest ajast alates sügise all maad kaevates ja viljapuude eest hoolitsedes leidsime pidevalt kas pihlaka idu, seejärel tärganud viburnumit või sarapuud. Kõigi seemikute jaoks eraldati nurk, kus nad esialgu rahulikult üles kasvasid.
Ja saime maitsta ning otsustasime pasknääride eeskujul tõrud üles korjata. Nii ilmus esimene tammede rida.
Sügisesel linna jalutuskäigul levivate kastanite alt avastati terve ladu - kollaste lehtede vahel läikivate külgedega sädelevad pähklid.
Järgmisel kevadel koorusid dacha juures ühtselt noored kastanid.
Miks mitte proovida mõnda pistikut kasvatada? Püramiidsed paplid paljunevad pistikutega hästi, pealegi kasvavad nad väga kiiresti.
Okaspõõsaste pistikud on üsna kapriissed. Kuid kui kaevate kadakaoksa sisse ja pärast kevadist aastat eraldate selle, kasvab seemik kergesti.
Kaks viimast "rohelist sõpra" ilmusid talvel talvel. Osteti pärast uusaastat lähimas "Viies" naeruväärse hinnaga - 9 rubla tükk.
Kuused "Konik" elasid talve üle lumehanges ja kevadel panid nad vaatamata meie suurtele kahtlustele üles suurele elutahele üles uued pehmed nõelad.
Nii ehitaski pere, kus kasvasid kaks tütart, maakodu, kuid poega pole, vanasõna kuidagi õigustamiseks tuleb istutada ja puid istutada.
Ja neil on alati kusagil "elama asuda": kas linnas toimub aktsioon "Istuta puu", siis tööl, siis vajavad naabrid Kalinkat.